Korporatiivsed tehingud ja otsuste kehtivus

Vaidluse lahendamist otsustavate aktsion├Ąride otsuste kehtivuse hindamiseks tuleb eristada vaidluse eset.

Korporatiivsed tehingud ja otsuste kehtivus

Korporatiivsed vaidlused ja tehingud

tehing

Korterelamu teeb p├Áhjus meeskonnale; v├Ái Korterelamu kaevab ├╝ksiku kaasomaniku.
Mitu korda oleme lugenud artikleid v├Ái kohtuotsuseid, millel seda oli avas├Ánad?
M├Ánikord otsustavad pooled erinevatel p├Áhjustel l├Ápetada k├Ąimasoleva vaidluse ├╝he tehing.
Kui isikule, kes kohtus tegutseb, on eraldiprotsess otsus see on intuitiivne (ta otsustab ise), sest korteriumi ei ole alati lihtne m├Áista, kes ja kuidas ta otsustab.
Haldur, korteri├╝histud ├╝ksteisega koost?
Ja viimasel juhul, millega enamused?
Vastus ei ole ainulaadne ja see s├Áltub vaidluse esemest.
Seda kinnitas kassatsioonikohus, kui tal paluti selle teema kohta m├Ąrkusi esitada.

Korporatiivsed tehingud tegelike ├Áigustega

V├Átke n├Ąiteks lause nr. 25608. aasta 30. novembri 2011. aasta otsus stoats, k├Ąsitles asjaomane tehing l├Áplikku otsust servituudi ├Áiguste kohta.
Selle h├Ą├Ąlduse asemel olid pooled (korteri├╝histu ja ├╝ks selle osalejatest) t├Ąnaval kokku leppinud asula. Selleks oli fraktsiooni kogu arutanud selle enamuslepingu ├╝le. ├ťks kaasomanikke vaidlustas selle arutelu paludes, et selle kehtetuks tunnistamine kuuluks temale, mis n├Áudis k├Áigi kondoomide n├Áusolekut. Otsus tunnistati kehtetuks apellatsioonimenetluse k├Ąigus. Sellest tuleneb korteriomandi ├╝leskutse Riigikohtule; kaebus loeti p├Áhjendamatuks.

Condominium tehing

Vastavalt ermine, tegelikult resolutsiooni objekti kaebus see ei puudutanud lihtsat tehingut, vaid tehingut, mille tulemusel loobus ├╝histumaja vastastikusest servituudist v├Ái andis n├Áusoleku sama muudatuse tegemiseks, mis n├Áudis kondoomide ├╝heh├Ą├Ąlset n├Áusolekut (Cass. 30. november 2011 n. 25608).
P├Áhim├Átteliselt on v├Áimalik seda ├Âelda arutelu on kehtetu et vaidluse tehingu ├╝le otsustamine korraldab k├╝simusi, mis ei kuulu assamblee p├Ądevusse. Sel juhul on suurema t├Ąpsuse huvides hea t├Ąpsustada, et assamblee otsus on t├╝hine (vt kassatsioon US 4806/05). T├Ąiendava t├Ąpsuse huvides on seega v├Áimalik j├Ąreldada j├Ąrgmist: see pole midagi, sest seoses asjadega, mis ei kuulu koguduse jurisdiktsiooni alla, otsustab koos korteri├╝histu tegelike naudinguv├Áimaluste, nagu servituudi, mida tuleb pidada osalejate ja mitte meeskonnaga konkreetselt seotud.

Kogukondlikud tehingud kuludega

Hiljuti toimus 2014. aasta, j├Ąllegi on Riigikohus naasnud, et hoolitseda selle eest, et korteri├╝histu saaks l├Ápetada vaidluse. tehingu lepingerineva tulemusega, v├Áttes arvesse ka tehingu objekti mitmekesisust.
Juhul kui lahendada ├Áigusp├Ąrasuse kohtunikud lausega n. 821, 16. jaanuar 2014, pooled, korteri├╝histu ja ehitusfirma, v├Ąitsid ├Áige teostamine sekkumise kohta.
├Ľigusvaidluse v├Ąltimisekskorteri├╝histu otsustas h├Ą├Ąlteenamusega aktsepteerida ehitusfirma esitatud transaktiivset ettepanekut; ├╝ks neist ei olnud seal ja vaidlustas selle arutelukokkuleppe.
Kohtuotsuse l├Ápus, mis j├Áudis kassatsioonikohtu klassidesse, oli karistus meeskonnale soodne.
Piazza Cavour'i kohtunikud nad meenutasid, et kuna on h├Ąsti teada, et korteri├╝histute koosolekul on ├Áigus otsustada ├╝hist huvi pakkuvate kulude ├╝le ja seega s├Álmida lepingud, millest nad tulenevad, on selge, et oleks ebam├Áistlik eitada p├Ądevust otsustada lepingu allkirjastamise ├╝le, mille eesm├Ąrk on s├Álmida leping, mille eesm├Ąrk on s├Álmida leping. mis tahes vaidluste l├Ápetamine v├Ái v├Ąltimine, milline on tehinguleping (Cass. 16. jaanuar 2014, n. 821).
Teisalt, mis m├Áttes see oleks tunnustada kokkupanekut volitused lepingu s├Álmimiseks ja siis ei tunnista ├Áigust otsustada, millised konfliktid v├Áivad tuleneda samast lepingust?
Sellest l├Ąhtuvalt tuleb silmas pidada ka ├Áigusp├Áhim├Átet kondomiiniumide kokkupanek vastavalt ├╝ldp├Áhim├Átetele, mis on antud valdkonnas v├Ąlja toodud. 1135 c.c. omab ├Áigust otsustada k├Áigis ├╝hist huvi pakkuvates kuludes ja seega ka tehingutega, mis on seotud nimetatud kuludega (Cass. 16. jaanuar 2014, n. 821).
. T vaidluse tehing L├Ápuks tasub meeles pidada, et samad enamused on piisavad vaidluse aktiveerimiseks v├Ái vastupanu saamiseks, st nii esimesel kui ka teisel kokkutulekul, enamik koosolekul osalejaid, kes esindavad v├Ąhemalt 500 inimest. tuhandik (tsiviilseadustiku artikli 1136 neljas l├Áik).
V├Áimaluse tagaj├Ąrg arutlus eeldatakse, et enamus on seadusega n├Áutavatest suuremad, tuleks resolutsiooni pidada t├╝hiseks ja sellisena kaevatav:
a) kohalolijad, erapooletud ja eriarvamused 30 p├Ąeva jooksul alates arutelu kuup├Ąevast;
c) t├Â├Âlt puuduvad isikud 30 p├Ąeva jooksul alates protokolli teatavakstegemisest (vt tsiviilseadustiku artikkel 1137).
Otsus, mis otsustab tehingu kohta, nagu mis tahes muu koosoleku otsus (mida ei ole peatanud ja / v├Ái t├╝histanud kohtuv├Áim), on kohustuslik k├Áikidele korteri├╝histutele (art. 1137, esimene l├Áik, c.).
Sisuliselt kohtuvaidluse lahendamise teel sellest tulenevalt kulude jaotamise vahel k├Áigi korteri├╝histute puhul v├Áib ettekirjutuse taotlemist kaaluda maksej├Áuetuse korral.



Video: The Rich in America: Power, Control, Wealth and the Elite Upper Class in the United States