Korterelamu resolutsioonide reformimine ja kehtetuks tunnistamise pÔhjused

Korterelamu reform, jÀttes resolutsioonide kehtetuse mÔiste muutmata, sekkus, lisades koodis mÔned uued funktsioonid: mis?

Korterelamu resolutsioonide reformimine ja kehtetuks tunnistamise pÔhjused

Delibere condominiali

Alates 18. juunist on teada, et nn jÔustub Korterelamu reform.
seadus n. 220/2012 ta osales ka aktsionĂ€ride otsuste kehtetuks tunnistamise kĂŒsimustes; Vaatame, kuidas.
Taim jÀÀb samaks lause n. 4806/05 Sektsioonide poolt tehtud
Selles otsuses vÔisid ÔiguspÀrasuse kohtunikud seda kinnitada otsused ilma oluliste elementideta, resolutsioonid vÔimatu vÔi ebaseadusliku objektiga (vastuolus avaliku korraga, moraaliga vÔi heade kommetega), resolutsioonid objektiga, mis ei kuulu assamblee pÀdevusse, resolutsioonid, mis mÔjutavad individuaalsed Ôigused tavalistele asjadele vÔi teenustele vÔi iga Condominiumi eksklusiivsele omandile, otsused, mis on objekti suhtes siiski kehtetud.
Teisest kĂŒljest tuleb otsuseid, mis on seotud assamblee tavapĂ€rase ĂŒlesehitusega, kui need, mis on vastu vĂ”etud madalama hÀÀlteenamusega kui seaduses vĂ”i korteriĂŒhistute eeskirjades, need, keda mĂ”jutavad formaalsed puudused, rikkudes seaduslikke, tavapĂ€raseid, regulatiivseid, asjakohaseid eeskirju, tĂŒhiseks. koosoleku kokkukutsumise vĂ”i teavitamise kord, need, keda ĂŒldjuhul mĂ”jutavad kokkusaamismenetluse rikkumised, need, mis rikuvad eeskirju, mis nĂ”uavad kvalifitseeritud hÀÀlteenamust objekti suhtes (Cass. SS.UU. 7. mĂ€rts 2005 n. 4806).

Puude pÔhjused pÀrast reformi jÔustumist

Reformiga on seadusandja lisanud lisaks kokkukutsumist puudutavate kĂŒsimuste tĂŒhistamise puuduse kinnitamisele (vt eespool nimetatud artikli 66 artiklit) t kaks uut puuete pĂ”hjust ja tĂ€psemalt tĂŒhisus.
1. Ühiste osade kavandatud kasutuse muutmine (Tsiviilseadustiku artikkel 1117-ter) Selle uue juhtumi puhul on öeldud, et koosoleku kokkukutsumine kehtetuks tunnistamise eest (arutelu n.d.A.), peavad nĂ€itama muutuvaid ĂŒldisi osi ja uut kasutusotstarvet.
2. Korterelamu administraatori mÀÀramine. Uue kunsti neljateistkĂŒmnes lĂ”ik. 1129 c.c. tĂ€psustage haldur peab ametisse nimetamise ja selle pikendamise vastuvĂ”tmisel mÀÀrama ametisse nimetamise tĂŒhiseks tunnistamise korral analĂŒĂŒtiliselt summa, mida makstakse tegevuse eest hĂŒvitisena..
Kuna ametisse nimetamine sisaldub arutelus, on selge, et ametisse nimetamise otsus mis ei jĂ€rgi tasu analĂŒĂŒtilist kirjeldust, tuleb seda lugeda tĂŒhiseks.

Kohtualluvuse kindlaksmÀÀramine

Delibere

PĂ€devus territooriumi jĂ€rgi. Art. 23 c.p.c. liikmete vaheliste pĂ”hjuste eest on pĂ€dev koht, kus asub Ă€riĂŒhingu asukoht; korteriĂŒhistute vĂ”i korteriĂŒhistute ja ĂŒĂŒrikorterite vaheliste pĂ”hjuste puhul selle koha kohtunik, kus tavalised kaubad asuvad vĂ”i enamik neist.
RahuĂ”iguse ainupĂ€devus, kunst. 7, kolmas lĂ”ik n. 2, c.p.c. meetmega seotud pĂ”hjuste ja korteriĂŒhistute teenuste kasutamise korra kohta.
Riigikohtu, mida kutsutakse tĂ”lgendama normit, tĂ€psustas seda omanike vaheliste vaidluste osas tuleb neid mĂ”ista seoses ĂŒhisturu teenuste kasutamisega seotud pĂ”hjustega, mis on seotud ĂŒhiskondlikus Ă”iguses sisalduvate Ă”iguste teostamise kvaliteedipiirangutega, ning seetĂ”ttu need, mis on seotud nende teaduskondade kĂ”ige mugavama ja sobivaimaga teostada; samas kui korteriĂŒhistute teenuste mÔÔtmisega seotud pĂ”hjustel tuleb mĂ”ista neid, mis puudutavad ĂŒksikute korterelamute Ă”iguse vĂ€hendamist vĂ”i kvantitatiivset piiramist (Samuti Cass. 18. veebruar 2008 n. 3937).
MĂ”ned nĂ€ited selgitada selle hÀÀlduse ulatust: sisselĂŒlitusaja, parkimise ja ĂŒldisemalt tavaliste asjade kasutamine vastavalt assamblee tehtud otsustele.
Ekspertiis vÀÀrtuse jĂ€rgi, vĂ”i: kuidas mÀÀrata korteriĂŒhistu vaidluse vÀÀrtus?
Vastavalt Riigikohtu vasturÀÀkivus, mida soodustab korteriĂŒhistute vastu tegutsev ĂŒhistu, kuulutada Ă€ra tema isikliku kohustuse maksta osa, mis tema eest vastutab ĂŒldjuhul heakskiidetud ja heaks kiidetud kulude eest, ning kĂ”ik assamblee poolt kondomiiniumid, eeldusel, et isikliku kohustuse mis tahes pĂ”hjusel olemata jĂ€tmine, ent eks. Tsiviilkoodeksi paragrahv 1137, mille kohaselt aktsionĂ€ride otsuse aluseks olev aktsionĂ€ride otsus on kehtetu, tuleb vaidlus lugeda tingimata laienenud kogu suhte kehtetuks tunnistamisele, mille vÀÀrtust tuleb seetĂ”ttu kaaluda. kohtualluvuse kindlaksmÀÀramine, arvestades, et thema dekreet ei puuduta konkreetse korteriĂŒhistu kohustust, vaid kĂ”iki otsusega hĂ”lmatud kulusid, mille kehtivust ei ole vĂ”imalik leida ainult juhuslikult (Cass. 5. aprill 2004 n. 6617).

Delibere assembleari

Vastupidiselt sellele seisukohale
, ka Riigikohtust, et seda tehti vÀÀrtuse alusel tekkiva tekkepĂ”hjuse kindlaksmÀÀramisel seoses vaidlusega, mis on seotud korteriĂŒhistu poolt heakskiidetud kulude jaotamisega, isegi kui korteriĂŒhistu tegutseb, et kuulda kehtetuks tunnistamise kohustuse puudumist; aktsionĂ€ride ĂŒldkoosoleku otsusest lĂ€htudes tuleb viidata vaidlustatud summale seoses selle ĂŒhe kohustusega, mitte aktsionĂ€ride ĂŒldkoosoleku poolt heaks kiidetud eraldisest tuleneva kogusummaga, kuna ĂŒldjuhul on kohtualluvuse kindlakstegemiseks vaja viidata dekreedile, quid disputandumi asemel, mille puhul avalduse petendi pĂ”hjuseks oleva suhte tuvastamine, kuivĂ”rd see on seotud eelkĂŒsimusega, millele kohtunik vĂ”ib juhuslikult teada saada, ei mĂ”juta taotluse eseme tĂ”lgendamist ja kvalifikatsiooni. ja seega ka pĂ”hjus (Cass. 16. mĂ€rts 2010 n. 6363).
esimene suundpraegu on enamus.



Video: