Kinnisvara ostmine originaalina

Omandit omandatakse algselt t√∂√∂, leiutamise, √ľhinemise, spetsifikatsiooni, ameti√ľhingu v√Ķi segu, j√Ķe juurdekasvu ja usucapione kaudu.

Kinnisvara ostmine originaalina

Vara ostmise viisid

vara

L 'art. 932 c.c. näitab i ostmise viisid kohta vara, isegi kui nimekiri ei ole kohustuslik.
Selles t√§psustatakse, et vara saab ostaelukutse, l"leiutise,√ľhinemine, spetsifikatsioon,liit v√Ķi commingling,kahjulikud valduses, lepingud, j√§rgnevus p√§rilik ja teised viisid, mida on n√§idanud seadus.
Traditsiooniliselt on tavaline, et ostumeetodid eristatakse pealkirjast originaal ja ostumeetodid tuletis.
Oluline erinevus tuleneb asjaolust, et kuigi endine ost ei ole seotud teiste varasemate omandi√Ķigustega, siis vastupidi, viimane on oluline siduda teiste √Ķigustega; teisel juhul s√Ķltuvad ostetud √Ķiguse omadused eelmisest: n√§iteks kui h√ľpoteek n√Ķuab kinnisvara, j√§√§b see seal.

Ostmise viisid algses pealkirjas

Ostude viisid pealkirja järgi originaal on tähistatud Artiklid. 923 c.c. ja ss.
Vaatame l√ľhidalt omadusi.

Amet, leiutis ja aare

L 'elukutse see tegeleb ainult vallasasjadega, mitte liikumatute asjadega (nagu majad), ja see seisneb asja asjatundmises.
See v√Ķib olla kas mahaj√§etud v√Ķi asjad, mida seadus kaalub keegi v√Ķi, kui omanik on olemas, siis tema loal: n√§iteks on see metsloomade puhul, et kuna seadusega kuulub riigi p√§rand, v√Ķib see olla h√Ķivatud ainult tema loal (v. Artiklid. 923 c.c. ja ss.).

Kinnisasjad, mis ei kuulu √ľhelegi riigile (art. 827 c.c.).
L 'leiutis see on p√Ķhim√Ķtteliselt midagi, mida keegi on kaotanud.
See v√Ķib olla ainult mobiilne asi, kuid sellisel juhul ei saa see olla teisiti, sest liikumatu asja kaotamine on ebat√Ķen√§oline.
Leiutise puhul omandatakse vara √ľks aasta p√§rast teatud formaalsuste rakendamist (sisuliselt: linnapeale √ľleandmine ja leidmise avaldamine v. Artiklid. 927-930).
P√§rast aasta ilma keegi ilmumata (omanikku ja omanikku peetakse distsipliiniga v√Ķrdseks omanikuga, nt art. 931 c.c.), asi (v√Ķi selle hind, kui asi m√ľ√ľdi antud olukorras) muutub leidja omandiks.
Kui selle asemel ilmub omanik, peab ta maksjale leidma, kui ta seda soovib, protsendi v√§√§rtusest v√Ķi saadud hinnast (k√ľmnes ja √ľle 5,16 euro, √ľlej√§√§k kahek√ľmnendal).
Kui asja ei ole kaubandusliku v√§√§rtusega, m√§√§rab kohtuniku auhinna m√Ķ√Ķdu (v. art. 930 c.c.).
Leiutise k√Ķrval on leitud kullake, mis on konkreetne juhtum v√§√§rtuslik m√∂√∂blit peidetud v√Ķi maetud, millest keegi ei saa olla omanik.
Kui asja jaoks ei ole mingit ajaloolist v√Ķi kunstilist huvi, kehtivad aare reeglid (v. art. 932 c.c.), vastasel juhul need, millele viidatakse punktis D.Ls. N. 42/2004 (Kultuurip√§randi ja maastiku koodeks).
Kui asi leidub teiste varades (nt maa v√Ķi kapp) ja kui avastus toimub ainult juhuslikult, tuleb vara jagada pooleks.

√úhinemine, liit ja segunemine

Kinnisvara ost

Need viisid sisaldavad kriteeriume, mida seadus s√§testab v√Ķimalike vastuolude lahendamiseks omanike vahel materjali segamine kaupu.
Nii et koos√ľhinemine mis tahes istutus, ehitamine v√Ķi t√∂√∂, mis asub maa peal v√Ķi all, kuulub maa omanikule, v√§lja arvatud juhul, kui tiitel v√Ķi seadusel on teisiti (v. art. 934 c.c.).
Spetsiaalselt on olemas ka normitud olukorrad ja see on nii maapinna omaniku kui ka teiste materjalide ehituse puhul (vt. T art. 935 c.c.), mida teostas kolmas isik oma materjalidega (vt art. 936 c.c.) ja kolmanda isiku poolt teiste materjalidega (vt art. 937 c.c.).
Siis on h√Ķivatud osa k√ľlgnevast fondist, mida nimetatakse ka tagurpidi √ľhinemine, mis tekib siis, kui ta omaenda fondile tuginedes piirneb teiste aladega: sellisel juhul, kui kolme kuu jooksul alates ehituse algusest ei ole vastulause, v√Ķib kohtunik anda vara tootjale, kui ta maksab h√ľvitise. kahju h√ľvitamine (v. art. 938 c.c.).
liit ja commingling need puudutavad liitu v√Ķi rohkemate inimeste juurde kuuluvate asjade segunemist.
Sel juhul, kui varad j√§√§vad eraldatavaks, s√§ilitab iga√ľks oma vara; vastasel juhul on osadus ja iga√ľks on omaniku v√§√§rtus proportsionaalselt tema asjade v√§√§rtusega.
Kui aga √ľhte asju saab pidada esmaseks v√Ķi on see palju v√§√§rtuslikum, omandab selle omanik ka teiste vara, v√§lja arvatud asja v√§√§rtuse maksmine, v√§lja arvatud juhul, kui segamine v√Ķi liit on toimunud ilma temata. n√Ķusolek (sel juhul peab see tasuma ainult v√§ike summa peamise asja v√§√§rtuse suurenemise ja lisatarviku v√§√§rtuse vahel; h√ľvitist makstakse siiski raske hooletuse korral (vt. t art. 939 c.c.).

spetsifikatsioon

Spetsifikatsiooniga omandab iga√ľks, kes loob uue asja koos teiste materjalidega, vara, makstes materjali hinda teisele, kui selle v√§√§rtus ei √ľleta t√∂√∂j√Ķu v√§√§rtust: sel juhul l√§heb vara √ľle teema omanikule, kes maksab t√∂√∂.
Sellisel juhul on pigem vara ja töö vahel konflikt vara ja töö vahel (v. art. 940 c.c.).

√úleujutus ja avulsioon

L '√ľleujutus el "avulsion l√Ķpuks on need loodus√Ķnnetuste tagaj√§rjel tekkinud konfliktide lahendused; eelk√Ķige arvestab √ľleujutus maaliidudega ja nende juurdekasvudega, mis tekivad hiljem ja m√§rgatavalt j√Ķgede v√Ķi ojade pankadele paigutatud vahenditele (v. art. 941 c.c.); avulsioon tekib siis, kui j√Ķgi v√Ķi oja eemaldab kohese j√Ķuga m√§rkimisv√§√§rse ja √§ratuntava osa maapinnast, mis k√ľlgneb selle rajaga ja kannab selle alumisele pinnale v√Ķi vastaskaldale.
√úleujutuse korral l√§heb vara √ľle (v√§lja arvatud eriseadused), samas kui teisel juhul l√§heb vara √ľle, kuid kui summa makstakse h√ľvitisena.

K√Ķrvaltoimete valduses

Kakahjulikud valduses see on ostu viis vara algses pealkirjas.
Kooskahjulikud valduses siiski i t√Ķelised naudingu√Ķigused (st pind, kasutusvaldus, emphyteusisus, lihtsus, kasutamine ja elukoht); mitteselguvad servituutid on v√§listatud (v. art. 1061 c.c.), st neid ei v√§ljenda n√§htavad t√∂√∂d.



Video: ?ÔłŹ #1/2 –ď—Ä–į–ľ–ĺ—ā–Ĺ—č–Ļ –≤—č–Ī–ĺ—Ä –Ī—é–ī–∂–Ķ—ā–Ĺ–ĺ–≥–ĺ –Ņ—Ä–ł–Ĺ—ā–Ķ—Ä–į –ī–Ľ—Ź –ī–ĺ–ľ–į/–ĺ—Ą–ł—Ā–į ?