Korterelamu hoovihoolduse kulud

Kui ostutehingutes ei ole s├Ątestatud teisiti, konkureerivad k├Áik kondomiinid hoovide hooldamiseks ja s├Ąilitamiseks vajalike kulutustega.

Korterelamu hoovihoolduse kulud

Spese di manutenzione del cortile

Korterelamu hoov tehniliselt on see hoone hoonete v├Ái mitmete hoonete vahel katmata ala, mis annab ├Áhule ja valgusele ├╝mbritseva keskkonna.
Kuid arvestades s├Ána suurt ulatust ja ennek├Áike funktsiooni anda ├Áhku ja valgust seal paiknevate ruumide juurde, v├Áib m├Áiste "hoov" m├Áista ka erinevatest vaba ruumidest, mis asuvad v├Ąljaspool hoone fassaate - n├Ąiteks rohelisi kohti, austamisvaldkonnad, l├╝ngad, ruumid, parkimiskohad, mis, kuigi ei ole tehnika tasemes selges├Ánaliselt mainitud. 1117 turska. civ), tuleks eespool nimetatud s├Ątte kohaselt pidada ├╝hiseks
(Cass. 9. juuni 2000, n. 7889).

Kui ostuaktis ei ole teisiti s├Ątestatud, siis all selle ├╝hise osa s├Ąilitamiseks ja s├Ąilitamiseks vajalikud kulud k├Áik kondomiinid konkureerivad vastavalt art. 1123, esimene l├Áik, c.c.
Seet├Áttu tuleb need kulud jaotada vastavalt tuhandeid omandi├Áigusi.
Mis juhtub, kui sisehoovi p├Árand tegutseb ka eksklusiivse kinnisvara (kasti v├Ái keldrite) aluseks olevate kinnisvara├╝ksuste kaanena?
K├╝simus on lahendatud Kassatsioonikohus koos lause n. 10858, 5. mai 2010 mis on oluline, sest see on osa kahe suuna vahelistest konfliktidest, k├Áigepealt tasub ├Âelda, et ├╝lalnimetatud otsuses v├Ąidab Riigikogu, et korteri├╝histu sisehoovi puhul, mille kulumine on kohalike hoonete katmiseks, selle hooviosa hooldamisega seotud kulud tuleb jagada kondomiiniumide vahel vastavalt art. 1125 c.c. ning seej├Ąrel k├Áigi korteri├╝histute ├╝lemise osa (sillutis jne) kulud omandi├Áiguse tuhandete osade alusel, samas kui alumise osa (krohv jne) kulud vastavate kinnisvara├╝ksuste omanike vahel.
Selle seisukoha v├Átmisel Riigikohus on ennast ├╝mber kujundanud aasta septembris.

Spese di manutenzione del cortile

Sel juhul ├Áigusp├Ąrasuse kohtunikud nad suutsid seda kinnitada on [...] kunsti analoogse rakendamise tingimused. 1125 turska. civ., mis s├Ątestab, et lae, v├Álvide ja lagede hooldamise ja rekonstrueerimise kulusid toetavad v├Árdselt m├Álema korruse omanikud ├╝ksteise kohal, j├Ą├Ądes ├╝lemise korruse omaniku vastutusalasse p├Árandakate ja alumise korruse omanik kipsi, v├Ąrvi ja ├╝lemm├Ą├Ąra kaunistused.
See s├Ąte katab t├Ąielikult kulud, mis on seotud keerulise struktuuri osa (├╝lemise korruse korrus) hooldamisega, kellele see ainus kasutamine m├Ą├Ąrab sellise hoolduse vajalikkuse, mist├Áttu v├Áib ├Âelda, et see on Art. 1123, teine ÔÇőÔÇől├Áik, tursk. civ.
Oluline sarnane olukord esineb k├Ánealusel juhul, sest hoovip├Árandate kulumist m├Ą├Ąrab ainu├Áiguslik kasutamine, mida sama kehtib ka korteri├╝histute kogukond, mille suhtes tuleb kohaldada p├Áhim├Átet ubi eadem ratio ibi eadem legis dispositio....
(Kassatsioon 14. september 2005 nr 18194).
Varem, vastupidi, oli Riigikolleegium alati v├Áimeline ├╝tlema, et - hoone peab katusefunktsioonist tulenevalt olema samav├Ą├Ąrne p├Ąikesekattega, kohaldades sellest tulenevalt kriteeriume, mis on ette n├Ąhtud Art. 1126 turska. civ. (Cass. 10. november 1998 n. 11283).
Kuigi see on lihtsad laused, mitte ├Áigusnormid ei saa kindlalt kinnitada, et kassatsioonikohus ei saa tulevikus oma suunda mitmel moel muuta.
Praegu aga kasutades jalgpalli metafoori Ei ole vale v├Ąita, et seoses sisehoovide p├Árandakatte kulude jaotamisega, mis on ainu├Áiguse all olevate kohalike varade katmiseks, on kunst. 1125 c.c. v├Áidab kunsti. 1126 c.c. kaks kuni ├╝ks.



Video: