Asukoht ja uuendused, ├╝mberkujundused, parandused ja kulude jagamine

Innovatsiooni-, ├╝mberkujundamis- ja t├Ąiustamiskulud rajatiste ja rajatiste jaoks standarditele, mis j├Áustuvad p├Ąrast kauba kohaletoimetamist, on rentniku kulul.

Asukoht ja uuendused, ├╝mberkujundused, parandused ja kulude jagamine

Kulude jaotus tsiviilkoodeksis

T├Â├Âtage kodus

Tsiviilseadustiku kohaselt on see ├╝ks ├╝├╝rileandja kohustused tarnida heas seisukorras ├╝├╝rnikule ja hoida seda nii, et seda saaks kasutada lepingus kokkulepitud kasutuseks (art. 1575, co., 1, lett. a ja b, c.); selleks langeb kinnisvara ├╝├╝rileandjakohustus teha remonti, v├Ąlja arvatud v├Ąikese hoolduse puhul, mille eest vastutab ├╝├╝rnik (Artikkel 1576, co.1, c.). Kulude kandmise kohustus on tihedalt seotud. T hoidke asi heas seisukorras (vt kassatsiooni nr 12712/2010).
Seet├Áttu kulutused tavaline hooldus et erakorraline hooldus, mis j├Ą├Ąvad dirigentidele ainult need, kes on. t v├Ąike hooldus (vt kassatsioon 14305/2005).
Seevastu vallasvara suhtes ladustamiskulud ja tavaline hooldus nad on ├╝├╝rniku vastutusel (art. 1576, kaas. 2, c.c.).
Kalduvus ├╝├╝rnikule omistamine tavap├Ąrase kasutamise kuludest kinnitab korteri├╝histu kulude jagamine ├╝├╝rniku ja rendileandja vahelartikkel 9, l. 392/1978.
├Ľigusaktide jagamine, mis ei sisalda kohustuslikke eeskirju ega avalikku korda, see on kindlasti k├Árvalekalduv vastavalt kohtupraktikale (vt paljusid lahtreid 24987/2014, kassett nr 11856/1992).
Nagu Korterelamu kuludvabastamine on ette n├Ąhtud sama seadusega (seaduse nr 392/1978 artikkel 9): seet├Áttu v├Áivad pooled seadusest tulenevatest eraldistest k├Árvale kalduda, m├Ą├Ąrates kulude katmise valimatult ├╝hele v├Ái teisele.
T├Ąhelepanu: erandit kohaldatakse ainult tasuta lepingute suhtes, st ei kuulu seaduses 431/1998 nimetatud tasu liikmelisuse lepingutele. Seda seet├Áttu, et kulude jaotamise reegli k├Árvalekaldumine viitab lepingu majandusliku sisu tasuta kindlaksm├Ą├Ąramisele, mist├Áttu on vajalik, et eravaldkonda saaks t├Ąielikult rakendada alates l├Áivu m├Ą├Ąramisest kuni kulude jaotamiseni. Sel viisil lepingupooled ta suudab saada soovitud kasumi, mis sisaldas oma huvide ├╝ldhinnangu osana ├╝├╝rniku ├╝lalpidamiskulude, tavalise ja erakorralise eelduse. M├Áiste on kassatsioonikohtu otsuses n. 18510/2007.

Uuenduste, ├╝mberkujunduste ja struktuuride ja taimede t├Ąiustamist├Â├Âd

remont

V├Ąga sageli on see vajalik teostama hoone regulatiivset vastavustnagu n├Ąiteks seadmete ohutuse reguleerimine.
Sellised t├Â├Âd ei tohi olla makstud ├╝├╝rileandjalt. T├Áepoolest, seda on korduvalt korratud see ei kuulu ├╝├╝rileandja kohustuste hulka renditud vara muutmise v├Ái ├╝mberkujundamise kulude tasumine, isegi kui see on seadusega v├Ái asutusega ette n├Ąhtud, et teha sama asja kokkulepitud kasutuseks. M├Áiste oli juba esitatud kassatsioonikohtus, n├Ąiteks kohtuotsustega n. 4676, 1998 ja n. 2458/2009 ja selle kinnitab t├Ąna lause n. 24987/2014.
Need on k├Áige j├Ąrjepidevamad j├Ąreldused suhe maksekohustuste jaotamisel vastavalt art. 1576 cc: ├╝├╝rileandja maksekohustuse sidumine selle vara ├╝lalpidamiskohustusega, millele esimene on toimiv; kulude h├╝vitamise n├Áudmine tooks kaasa ka ├╝lalpidamiskohustuse muutumise kahjustamisele kuuluvaks (vt lahter 4676/1998, kus on m├Ąrgitud: teistsugune arvamus tooks kaasa ├╝lalpidamiskohustuse ├╝leandmise kasutamata j├Ą├Ąnud summale, millega kaasneksid etten├Ągematute kulude katkestamine).

Parandused ja t├Ąiendused

Seet├Áttu ei ole ├╝├╝rileandja kohustatud ├╝├╝rnikule h├╝vitama selle eest tekkinud kulutusiuuenduste teostaminestruktuuride ja taimede ├╝mberkujundamine ja parandamine, aga ├Áigusaktide ja t├Ąiustuste kohaldamist ei m├Ájuta.
Kui kohustuste kohaldamine on jaotatud art. Tsiviilkoodeksi 1576, v├Áib siiski kohaldada, kui tingimused on t├Ąidetud paranduste kohta (Tsiviilseadustiku artikkel 1592) ja uuendused (tsiviilseadustiku artikkel 1593).
On ├Âeldud, et need kuuluvad paranduse m├Áiste alla need t├Â├Âd, mis muudavad vara v├Ą├Ąrtuse suurenemisega, suurenevate ├╝mberkujunduste v├Ái majutusega, suurendavad selle naudingut, tootlikkust ja kasumlikkust p├╝sivalt, ilma et nad esitaksid oma individuaalsust kauba suhtes, millesse need on lisatud. (Cass. n. 13070/2004).
VKEde puhul. T parandusi ├╝├╝rnik, kui ├╝├╝rileandja on n├Áus, on ├Áigus h├╝vitisele (vastab v├Ąiksemale summale kulutuse suuruse ja ├╝leandmise ajal kasuliku kasumi v├Ą├Ąrtuse vahel); v├Ái igal juhul, isegi kui ├╝├╝rnikul ei ole ├Áigust h├╝vitisele, v├Áib eeldada, et paranduste v├Ą├Ąrtus v├Áib kompenseerida halvenemist, mis tekkis ilma ├╝├╝rniku t├Ásise s├╝├╝ta.
Nagu t├Ąiendused, ├╝├╝rnik v├Áib neid rentimise l├Ápus vabalt eemaldada, kui see v├Áib juhtuda vara kahjustamata ja kui omanik ei soovi neid t├Ąiendusi ise kaaluda. Sellisel juhul peab ta maksma ├╝├╝rnikule h├╝vitise, mis v├Árdub kulu summa ja selle summa vahel lisanduste v├Ą├Ąrtus ├╝mberpaigutamise ajale. Kui lisandeid ei ole v├Áimalik eseme kahjustamata j├Ątta ja t├Ąiustada, siis j├Ąrgitakse paranduseeskirju.
Isegi kulude jaotamise eeskirjad paranduste ja t├Ąienduste korral v├Áivad pooled sellest loobuda (l├Ápuks vaadake Bari kohut 6. m├Ąrtsil 2014, aga ka n├Ąiteks kassatsioonikohtus nr 6158/1998).
Ka restaureerimist├Â├Âde maksmine seda v├Áib lepingus kokku leppida, olenemata seaduse s├Ątetest: seaduse s├Ątted ei ole siiski ├╝lalpidamiskohustused (Itaalia tsiviilseadustiku artikkel 1576), vaid need, mis puudutavad parandusi (tsiviilseadustiku artikkel 1593), mille puhul rendileandja tema n├Áusoleku puudumisel ei pea ta h├╝vitist maksma. Lisaks sellele tuleb selleks, et restaureerimist├Â├Âd oleksid sellised, neile omistatud asjakohane haldusotsus (Cass. n. 24987/2014).



Video: