√ú√ľrimine ja omandi√Ķiguse muutmine

Renditud vara m√ľ√ľgi korral saab √ľ√ľrnik uuele omanikule √ľ√ľrilepingu vastu vaid juhul, kui seaduses on m√§rgitud objektiivsed elemendid.

√ú√ľrimine ja omandi√Ķiguse muutmine

Teatud kuupäev

kuupäev

Kuidas renditud vara m√ľ√ľgi korral lahendatakse √ľ√ľrniku ja omaniku vahelised suhted vanade ja uute vahel? Rendileping on vastuseatavad ostjale?
Me v√§idame, et suhe on muidu s√Ķltuvalt sellest, kas uus ostja peaks seda tegema arvesse v√Ķtta lepingu olemasolust v√Ķi kui te saate selle asemel tegutseda, kui lepingut ei eksisteeriks.
On objektiivseid elemente, mille juuresolekul √ľhendab seadus uuesti esimese v√Ķi teise h√ľpoteesi.
K√Ķigepealt on hea √∂elda, et √ľ√ľrnik on uue ostja vastu √ľ√ľrilepingu vastu vaid juhul, kui see on olemas teatud kuup√§eval enne m√ľ√ľki (v. art. 1599 c.c.).
Lihtsamateks s√Ķnadeks t√§hendab see seda, et √ľ√ľrnik saab uue ostja vastu rentida vaid √ľ√ľrilepingu olemasolu ainult siis, kui on kahtlemata kindel, et leping oli teatud kuup√§eval juba olemas esi- kinnisvaram√ľ√ľgilepingu omaga.
See, mis annab kolmandale isikule teatava kuupäeva, ei ole ilmselgelt lihtne kirjalik vorm.
On √ľtlematagi selge, et kindluse saab esmalt anda kolmanda isiku poolt, kes on kvalifitseeritud seaduse j√§rgi.
Selles m√Ķttes √∂eldakse, et kirjutamine on seaduslikult tunnustatud kui tellimus tuleb autenditud notari v√Ķi riigiametniku poolt, kes t√Ķendab, et m√§rkimine on tehtud tema juuresolekul (v. art. 2703 c.c.).
Autentimise puudumise korral on m√§√§ratud kuup√§ev m√§√§ratud registreerimine. Registreerimine toimub registriosakonnas ja sel juhul v√Ķib arvestada kuup√§eva m√Ķned selle √Ķiguse jaoks on see, kus registreerimine toimub (v. art. 2704, co.1).
Lisaks on rendilepingu registreerimine tingitud trahvist t√ľhisus k√Ķikidel juhtudel, v√§lja arvatud lepingu kestus v√§hem kui kolmk√ľmmend p√§eva.
Niisiis, tegelikult on rendilepingu puhul teatav kuupäev antud lepingu registreerimisel registritoimikus.
Puudumisel kahest esimesest tingimusest (autentimine v√Ķi registreerimine), omistatakse sellele kuup√§evale vastav kuup√§ev hetked mis n√§itavad vaieldamatult dokumendi tehnika taset (n√§iteks surma v√Ķi f√ľ√ľsilise v√Ķimatuse lepingule allakirjutamist √ľhe v√Ķi m√Ķlema osapoole jaoks, teo sisu avalikustamist avalikes dokumentides) (v. art. 2704 c.c.).
Nagu teada, ka transkriptsioon kinnisvararegistrites teeb see kolmanda isiku t√§idetavaks; t√Ķepoolest, nende tegude eest, mis seadusega (v. art. 2643 c.c.) tuleb transkribeerida, ainult transkriptsioon v√Ķimaldab aktile kolmandale isikule vastu seista (v. Artiklid. 2644 c.c.).
Aga √ľ√ľrileping seda tuleb transkribeerida ainult siis, kui see kestab rohkem kui √ľheksa aastat (v. art. 2643, n. 8 c.c.). Seega, kui rendilepingut ei transkribeerita, v√Ķib see olla maksimaalse kestuse vastu √ľheksa aastat.
Loomulikult on k√Ķik see √ľletatav, kui pooled, m√ľ√ľja ja ostja lepivad kokku selles k√ľsimuses ja ostja n√Ķustub rendi t√§itmisega.

Teatud kuupäeva puudumise tagajärjed

uus omanik tutvustab ennast

Ostja on igal juhul olema kohustatud √ľ√ľrilepingut j√§rgima kui see on h√Ķivatud selles m√Ķttes m√ľ√ľja suhtes.
Teisest k√ľljest, kui teatav kuup√§ev puudub ja ostja ei ole kohustusi v√Ķtnud, v√Ķib ta seda teha j√§tta, see on saatke √§ra √ľ√ľrnikule, kuid viimane v√Ķib liisinguandjalt vastutusele v√Ķtta kahju h√ľvitamine teatava kuup√§eva puudumise t√Ķttu (v. art. 1601 c.c.).

Teatud kuupäeva olemasolu tagajärjed

Kui selle asemel on teatud kuup√§eva tulemused, siis ostja v√Ķtab √ľle lepingust tulenevatest √Ķigustest ja kohustustest ning sellest alates vara ostmisest.
See kehtib siiski ainult lepingu puhul, mitte n√§iteks lepingu muutmise lepingute puhul, mida esialgsed osapooled on v√Ķtnud suuliselt, seega ilma kindla kuup√§evata (vt. Cass. n. 2751/2015).
Kohtupraktika kohaselt ei ole selle uue omaniku asendamine vanal omanikul, kes on lepingu s√Ķlmimise ajal ajaliselt kindlaks tehtud, tagasiulatuvat j√Ķudu: seet√Ķttu on saadud, et ostja tuleb lugeda kolmandaks seoses kohustuste t√§itmisega, mis on juba t√§iustatud ja mis on aegunud esialgsete osade kasuks, kuni selle omandamise p√§evani (lahter 11895/2008) (Cass. n. 2751/2015).
Vastavalt orientatsioonile, mis n√§ib konstantne Art. 1602 tursk. See t√§hendab, et liisingu suhe jaguneb kaheks eraldi perioodiks, millest iga√ľks ainsaks lepinguks selgitab selle m√Ķju isikule, kes sel ajal on √ľ√ľrileandja kvaliteediga (vt. Lahter No. ei h√Ķlma eelmisele omanikule kogunenud deebet- ja krediidiolukorra √ľleminekut uuele omanikule perioodi enne ostetud vara ostmist (Cass. n. 2751/2015).
klausel millega lepinguosalised otsustavad, et leping saab sulama kauba m√ľ√ľgi korral (isegi kui see on ette n√§htud. tart. 1603 c.c.) √® mitte midagi s√Ķnaselgeltart. 7, seadus 392/1978 (isegi kui kohtupraktika kehtestas erandeid, n√§iteks lause Cass. SS.UU. n. 458/94pankroti korral).



Video: –ě–Ņ–Ķ—Ä–į—Ü–ł—Ź ¬ę–ꬼ –ł –ī—Ä—É–≥–ł–Ķ –Ņ—Ä–ł–ļ–Ľ—é—á–Ķ–Ĺ–ł—Ź –®—É—Ä–ł–ļ–į (–ļ–ĺ–ľ–Ķ–ī–ł—Ź, —Ä–Ķ–∂. –õ–Ķ–ĺ–Ĺ–ł–ī –ď–į–Ļ–ī–į–Ļ, 1965 –≥.)