Kas integreeritud keskkonnatariif on käibemaksuga maksustatav?

Kassatsioonikohus selgitab veel: käibemaksu ei maksta keskkonnahügieeni tasu eest, TIA1, kui maksate integreeritud keskkonnatasu eest, TIA2.

Kas integreeritud keskkonnatariif on käibemaksuga maksustatav?

Käibemaksu tasumine integreeritud keskkonnatasu eest

Jäätmete kogumise teenus

Laused n. 16332 2018 kohta Kassatsioonikohus teeb kasulikku selgitust maksude sissenõudmise kohtaKM (Käibemaks) Keskkonnahügieeni määr ja ennekõike Integreeritud keskkonnamäär.
Kuna akronĂĽĂĽmid on samad, arvatakse, et need numbrid on: TIA1 ja TIA2.
Jätkates sama kassatsioonikohtu ja konstitutsioonikohtu eelmiste laustega juba välja selgitatud teed, toob lause välja need, mis eksisteerivad esimene, mille eest ta praegu oli vaieldamatu et ei rakendabKMja teine, mis ilmselgelt püsib.
Kõnealune lause annab meile selgituse seaduse ja selle valdkonna kohtupraktika kohta, mis on kasulik mõista, millised on TIA1 ja TIA2, mis eristab neid ja pretsedente.
Järgime sünteetilisel viisil seda näitusekorraldust, mis on kindlasti probleemi mõistmiseks kasulik.

Keskkonnahügieeni määr ja käibemaks

Integreeritud keskkonnatariif ja käibemaks

Lause algab Hinnake keskkonnahügieeni, mida nimetatakse ka TIA1, mille kohta on kohtupraktika seda küsimust juba mitu korda käsitletud välja arvatud käibemaksu suhtes, arvestades selle iseloomu lisajõgi.
Võrdlusstandardiks on see, mis on ette nähtud art. 49, D.Ls. N. 22/1997 tuntud kui RONCHI dekreet; see artikkel tutvustas jäätmesektoris uudsust, nähes ette kohalike omavalitsuste kohustuse võtta kasutusele tariif, mida tavaliselt nimetatakse keskkonnahügieenitariifiks.
Nimetatud määr oli:

koosneb osast, mis on kindlaks määratud seoses teenuse maksumuse oluliste osadega, viidates eelkõige ehitustööde investeeringutele ja sellega seotud amortisatsioonile ning osakaalule, mis on seotud tarnitud jäätmete kogusega, osutatud teenusega ja kulude suurusega. et tagada investeeringute ja tegevuskulude täielik katmine (seadusandliku dekreedi nr 22/1997 artikli 49 lõige 4).

TIA (1) asendas T.A.R.S.U. kuid kuigi TARSU avalik olemus ja seega käibemaksu väljajätmine ei olnud kunagi kahtluse alla seatud, ei olnud see TIA (1) puhul: viimati nimetatu puhul kasutati sõna tariifi, kuid samal ajal öeldi, et see pidi olema katma alati kulud.
Kahtlused institutsiooni avaliku või erasektori olemuse üle selgitati kohtupraktikaga: eelkõige lause n. 238, 2009 kohta Konstitutsioonikohus ta märkis, et TIA säilitas oma olemuse austusavaldus juba TARSU omanik.
Legitiimsuse kohtupraktikas on korratud TIA maksustamist ja kontseptsiooni, mille puhul käibemaks mõjutab maksevõimet, milleks on tasu kauba ja teenuse soetamise eest (vastavalt artiklile 3). Presidendi dekreet nr 633/1972) ja mitte maksu maksmisel, isegi kui see on mõeldud teenuse rahastamiseks.
Põhimõtet, rõhutatakse Euroopa Kohtut, on korduvalt kinnitanud legitiimsuse kohtupraktika, isegi kuni kassatsioonikohtu United States (lause) n. 5078/2016).

Jäätmekäitlusteenus


Integreeritud keskkonnamäär, selle asemel nimetatakse TIA2, on see, mis oli hiljem sätestatud art. 238, seadusandlik dekreet nr. 152/2006 (c.d. Keskkonna kood), eelmise TIA1 kehtetuks tunnistamisel. Selle artikli kohaselt:

Igaüks, kes omab või omab mingil määral era- või avalikuks kasutamiseks mõeldud ruume või avatud alasid, mis ei ole samade ruumide lisavarustus või asjakohasus, mis tahes kasutuses, mis on olemas olmejäätmeid tootvatel munitsipaalterritooriumidel, on kohustatud tasuma tasu. Tariif moodustab tahkete olmejäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise tasu ning sisaldab ka 13. jaanuari 2003. aasta seadusandliku dekreedi artiklis 15 nimetatud kulusid. 36 (vt seadusandliku dekreedi nr 152/2006 artikli 238 lõige 1);

see tariif on ka:

võrdub pindalaühiku kohta toodetud jäätmete keskmise koguse ja keskmise kvaliteediga, võttes arvesse lõikes 6 osutatud määrusega kindlaksmääratud parameetrite alusel teostatud kasutusviise ja tegevuste liiki, milles võetakse arvesse ka sissetulekute indekseid, mis on jaotatud: kasutajate ja territoriaalsete sagedusalade kohta (vt seadusandliku dekreedi nr 152/2006 artikli 238 lõige 2).

TIA1-st väga erinevad funktsioonid, olles esile tõstetud, rõhutab Euroopa Kohus, et TIA2 on tihedalt seotud jäätmete tootmine, seega teenuse tegelikule täitmisele ja vastavuses kogus ja kvaliteet tekitatud jäätmete kohta, ai kasutusalad ja tegevus jäätmetekitaja, mis põhineb ka sissetulekuindeksitel; tariif on seega samaväärne.
Seega ütleb kontrollikoda, et integreeritud tariifide seadusandlik ülesehitus (lahter 16332/2018) on esimene, mis on selgelt määratletud kui t tasu selle teenuse osutamise tulemusena jõuab selle laadi järelduseni privatistic, mille tagajärjel on subsiidium käibemaksule vastavalt artiklile t 3, D.P.R. n. 633/1972, mis on kooskõlas Püha Tooli sõnastatud põhimõttega. (Seadus nr 5078/2016 ja eelmine kohtupraktika).
Ja lisab kohus, ei saa teha vastupidist asjaolu suhtes, et makse on seadusega kohustuslik, sest vastavalt artiklile 1 ei ole maksmine kohustuslik. 3, D.P.R. n. 633/1972, on teenustasu teenused, mis on jäätmekäitlus, käibemaksuga maksustatud, olenemata allikast, kust kohustus tekib.

Jäätmete kogumise teenus


Konstitutsioonikohus tõi eespool nimetatud lause 238 esile nende kahe tariifi vahelise eristuse ja eelkõige, et maksetähtaeg oli seadusega kasutatud ainult viitega integreeritud tariifile (vt keskkonnakoodeksi artikkel 238) ja mitte samuti keskkonnahügieeni tariif (vt Ronchi dekreedi artikkel 49), mis ei kuulu selle õiguspärasuse menetluse alla.
Sel ajal lisas konstitutsioonikohus, et ühenduse süsteem, mis näeb ette, et jäätmete tootmine ja tootja maksmine on proportsionaalne, ei ole kõrvaldamise kuludest tingimata vajalikuks osutunud. maksu või erastamise tasu.
Lisaks tuletab ta meelde, et Euroopa Kohus on kõnealuses määruses sedastanud, et TIA2 privatistlik olemus on siis sõnaselgelt karistatud. 14, co.33, D.Ls. N. 78/2010, mis on selle fiskaalset laadi eiranud, ning on sellest tulenevalt hajutanud kõik kahtlused vähemalt alates selle jõustumisest.
Seejärel järeldab kohus, et kunst. 14, kaas. 33, D.L. n. 78/2010, kinnitas TIA2 mittedututsionaalset olemust, mis on juba tuletatav normist, mis seda keskkonnakoodeksis sätestab, ja sätte, mis on kunstilise autentsuse tõlgendus. 238 nimetatud koodi (ja seega ka TIA2), mitte aga TIA1, ja deklareerib põhimõtte, mille kohaselt c.d. TIA2, nagu on tehnika tõlgendatud. 14, co.33, D.L. n. 78/2010, on eraviisiline ja seetõttu maksustatakse käibemaksu vastavalt kunstile. 1 ja 3, art. 4, co. 2 ja 3, D.P.R. n. 633/1972.

TIA1 ja TIA2 vaheline ĂĽleminekureĹľiim

Euroopa Kohus ei kirjelda TIA1 ja TIA2 kahe numbri vahelise ĂĽleminekuperioodi regulatiivset korda.
Hoolimata TIA1 kaotamisest keskkonnakoodeksiga, laiendati TIA2-ga seotud ministrite määruse ootamisel varasemaid režiime (TARSU ja TIA1).
Seejärel tehti kindlaks (seadusandlik dekreet nr 208/2008), et kui nimetatud määrust ei ole teatava ajavahemiku jooksul vastu võetud ja seejärel mõne aasta võrra pikendatud, oleksid omavalitsused võinud valida TIA2 omandamise.



Video: