Haldusleping ja kodu

Maja juhtimine hÔlmab tarnelepingute allkirjastamist (nt vee, gaasi, elektri, telefoniteenuste puhul). Vaatame nende lepingute pÔhijooned.

Haldusleping ja kodu

Manustamise kestuse element

Vee manustamine

haldus see on leping, milles ĂŒks pool kohustub tĂ€itma teist perioodilised vĂ”i pidevad teenused asju, hinna tasumisel (v. Artiklid. 1560 ja ss. Ă€riseadustiku.).
kestus see on lepingu oluline osa: teenused peavad olema perioodilised vÔi pidevad ja seetÔttu kestma aja jooksul.
Kestus eristab haldust teistest sarnastest lepingutest, milleks on mĂŒĂŒk jaotatud tarned: kuigi jagatud tarnetele mĂŒĂŒmisel moodustab leping ĂŒhe teenuse ja mitu tĂ€idesaatva (kohaletoimetamise) toimingut tĂ€idab lihtsa mugavuse huvides, on halduses perioodilisus oluline ja vastab selle osa vajadustele (vajadus) veega, elektriga jne), mida aja jooksul korratakse.

Asjade haldamine ja pakkumine

Haldamine on samuti segi ajadaleping ja vahet ei ole alati lihtne.
Me osutame sageli töö (lepingu) vÔi teenuse (kui teenused vÔi teosed on teenus) levimuse kriteeriumile jne.
Kuid vahetegemine ei ole kasutajate puhul asjakohane, kellele ei ole kahtlust, et tegemist on halduse kĂŒsimusega.
Tegelikult kuuluvad vee-, elektri-, gaasi- ja telefoniliinide tarnelepingud seaduse ja halduskÀsitluse kohtupraktika alla.
Administratsioon suudab rahuldada tarbiminevÔi vajadusikasutamine.

Manustamise maht

Elektri haldamine

Kood annab mĂ”ned kriteeriumid teatud lepingutingimuste mÀÀramata jĂ€tmise korral: nĂ€iteks kuiĂŒksus See peab olema kindlaks mÀÀratud tavapĂ€raselt nĂ”uded osa, mis oli seotud lepingu sĂ”lmimise ajaga (V. art. 1560 c.c.).
Lisaks kui pooled on kehtestanud kogu halduse vĂ”i ĂŒksikteenuste jaoks ainult maksimaalse ja minimaalse limiidi, on ĂŒlaltoodud piirangute piires Ă”igus hallata maksmisele kuuluvat kogust..
Koodeksis tĂ€psustatakse ka, et vajaduste mĂ”iste ei lange kokku selle mĂ”istega minimaalne kogusTegelikult, kui administratsiooni suurus tuleb kindlaks mÀÀrata vastavalt vajadustele ja minimaalne kogus on kindlaks mÀÀratud, kohustub abisaaja lepinguga tĂ€itma nĂ”udele vastava koguse, kui nĂ”ue ĂŒletab miinimummÀÀra (v. art. 1560 c.c.).

Administratsiooni hind

Kui hind seda ei ole kindlaks mÀÀranud pooled ega ametiasutus eeldatakse, et pooled soovisid viidata mĂŒĂŒja poolt tavaliselt kohaldatavale hinnale (V. Artiklid. 1561 ja 1474 c.c.); antud juhul tegemist on individuaalsete teenuste aegumise aja ja kohaga, kus need tuleb tĂ€ita (V. art. 1561 c.c.).
Hind tuleb tasuda, kui teenused on perioodilised, individuaalsete teenuste ajal ja proportsionaalselt igaĂŒks neist, kui need on pidevad, vastavalt kasutamisaegadele (V. art. 1562 c.c.).

Toimivuse aegumine

tĂ€htaeg Loomulikult tuleb hĂŒvitiste mÀÀramisel lĂ€htuda mĂ”lema poole huvidest ja eeldatavasti on see eeldatav.
Kui on ette nÀhtud, et halduse saamise Ôigust omaval isikul on Ôigus aegumistÀhtaega kindlaks mÀÀrata, peab viimane sellest teisele teatama (v. art. 1563 c.c.).

Haldamine ja vaikimisi

Halduses, resolutsioon (lepingu lÔpetamine) rike on lubatud kaks tingimust: vaikimisi peab olema oluline ja vÔttes arvesse kestuse elemendi asjakohasust, peab see olema selliselt, et see kahjustaks usaldust jÀrgnevate kohustuste tÀpsuse suhtes (V. art. 1564 c.c.).
peatamine pakkumise eest rike teiselt poolt, eriti kui see on kohustuste rikkumine kerge ĂŒksus, eelneb mĂ”istliku etteteatamisega (V. art. 1565 c.c.).

Eelistus ja ainuÔigus

Vee manustamine

Vastavaltart. 1566 c.c. kokkulepe, millega administratsioon kohustub eelistama jĂ€rgneva lepingu haldaja ei tohi ĂŒletada viieaastast kestust.
L 'art. 1566 c.c. seejÀrel sÀtestatakse narkootikumide saamise Ôigust omav isik peab teatama tarnijale kolmandate isikute poolt pakutud tingimustest ja haldav pool peab teatava tÀhtaja jooksul vÔi juhul, kui see ei ole vÔimalik, eelistusest loobumise korral deklareerima, kui ta kavatseb eelistusÔigust kasutada.
SeejĂ€rel vĂ”ivad pooled sĂ”lmida kokkuleppeid ainuĂ”igus ĂŒhe vĂ”i teise osa kasuks.
Seega, kui see on administraatori kasuks nĂ”us, teine ​​pool ei saa kolmandatelt isikutelt samalaadseid hĂŒvitisi, vĂ”i kui ei ole kokku lepitud teisiti, vĂ”ib ta anda oma vahenditega lepingu objektiks olevate asjade tootmiseks. (V. art. 1567 c.c.).
Teisest kĂŒljest, kui ainuĂ”iguse klausel on kokku lepitud administratsiooni Ă”igustatud isiku kasuks (kuid see ei ole kindlasti kodumaiste kasutajate puhul), abisaaja ei saa tegutseda piirkonnas, mille jaoks ainuĂ”igus antud, ja lepingu kestuse ajal kas otseselt vĂ”i kaudselt samalaadseid teenuseid, mis on lepingu objektiks olevad teenused.
Lisaks administratsioonile Ă”igustatud isik, kes vĂ”tab endale kohustuse edendada mÀÀratud alal mĂŒĂŒa asju, mille tal on ainuĂ”igus, vastutab ta selle kohustuse mittetĂ€itmise korral kahju eest, isegi kui ta on lepingu tĂ€itnud koguse osas miinimum, mis on mÀÀratud. (V. art. 1568 c.c.).

tagasivÔtmine

Juhul kui lepingu kestus ei ole kindlaks mÀÀratud, siis vaheaeg see on alati vÔimalik, kui seda tehakse nÔuetekohase etteteatamisega (mis on fikseeritud lepingu sÔlmimiseks vÔi kasutusviiside vÔi retsepti puudumise korral) (v. art. 1569 c.c.).

Kohaldatav Ôigus

Üksikute lepingute suhtes kehtivad ka ĂŒksikteenuseid kĂ€sitlevad eeskirjad (vt. T art. 1570 c.c.).
NĂ€iteks tarbimine Kohaldatakse ka rakenduseeskirju mĂŒĂŒk ja lepingusamal ajal kuikasutamine Kohaldatakse ka rakenduseeskirju ĂŒĂŒrileping ja laenu.
SeetĂ”ttu on tegemist keerulise ĂŒlesande kindlaksmÀÀramisega, milline norm on konkreetse juhtumi puhul kohaldatav.
Mainitud Ôigusaktid tuleb integreerida vastavalt valdkonna Ôigusaktidele extracode.
NĂ€iteks telefoniside puhul peab see olema integreeritud telefoniga L. n. 249/1997 (Sidetagatiste ameti asutamine ja telekommunikatsiooni ning raadio- ja televisioonisĂŒsteemide eeskirjad).
Üldiselt reguleeritakse neid sektoreid ka erinevate Ă”igusaktidega, mille on vĂ”tnud Garandid (eelkĂ”ige elektri-, gaasi- ja veesĂŒsteemi amet ning telekommunikatsioonitagatiste amet) ja muidugi tarbijakoodeksi sĂ€tetest (D.Ls. N. 206/2005).
LÔpuks on selge, nagu mÔned halduseeskirjad - selliseid, nagu need, mis on ainuÔigusliku pakti kasuks hallatava jaoks, vÔi hallatava Ôigus mÀÀrata tÀhtaega, ei saa kohaldada kodumaistele kasutajatele- kui tavaliselt on teenuseosutaja kehtestanud standardseid lepingutingimusi (ja muuhulgas ei ole ilmselgelt eksklusiivne kokkulepe hallatava kasuks).



Video: Riigikogu istung, 6. detsember 2016