Korterelamute kulude jaotus: milline muutub reformiga?

Teemad, mis oleksid korteri├╝hiskonna reformi raames rohkem t├Ąhelepanu p├Â├Âranud ja mis on selle asemel muutunud, on kulud.

Korterelamute kulude jaotus: milline muutub reformiga?

Spese condominiali

Kulud on nn n├Áuetekohaselt nn kulud, mis on ├╝ksikute kondoomide kulud Korterelamu reform (Seadus nr 220/2012) tutvustab v├Ąga v├Ąhe uudiseid.
Nende hulgas on ka see, mis sisaldub. Tart. 1130-lisapala ├Ąriseadustiku. pidades silmas:
Korteri├╝histu v├Áib igal ajal v├Ái t├Ąpsemini kindlaksm├Ą├Ąratud annuiteetide jaoks m├Ą├Ąrata audiitori, et kontrollida korteri├╝histute raamatupidamist. Resolutsioon v├Áetakse vastu direktori ametisse nimetamiseks vajaliku h├Ą├Ąlteenamusega ning sellega seotud kulud jagatakse k├Áigi korteri├╝histute vahel omandi tuhandete osade alusel.

V├Ąhem t├Ąpne, kuid sisuliselt identneart. 71-ter disp. att. ├Ąriseadustiku. v├Árreldes korteri├╝histute veebisaidiga.
Seega sisuliselt kulude jaotamise s├╝steemi lintel j├Ą├Ąb kunstiks. 1123 c.c. mille kohaselt:
Hoonete ├╝histe osade s├Ąilitamiseks ja nautimiseks, ├╝hist huvi pakkuvate teenuste osutamiseks ja enamuse poolt arutatavate uuenduste tegemiseks vajalikud kulud kannavad korteri├╝hikud proportsionaalselt iga vara v├Ą├Ąrtusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti..
reformseep├Ąrast kujutab see mingil moel endast kadunud v├Áimalust.
M├Áned n├Ąited selle paremaks selgitamiseks m├Áiste.

R├Ádude kulude jaotus

Praeguseks ja ka p├Ąrast seaduse j├Áustumist n. 220/2012 sama tuleks ├Âelda kohtupraktikas.
Tingimusliku tingimuse kasutamine tuleneb asjaolust, et reform on sisse viidudart. 1117 c.c. viide fassaadile; selle m├Áiste puhul identifitseeritakse hoone esiosa, viidates niinimetatud peamisele, l├╝hidalt nii avalikule t├Ąnavale kui ka sisemistele.
Sisuliselt on ├Áigustatud k├╝sida ennast: kas fassaadi nimetamisega kavatses seadusandja lisada r├Ádude esik├╝lje ├╝histe alade hulka?
Seega ei oleks see v├Ą├Ąrt, mida ta ├╝tleb Riigikohtu see t├Ąhendab seda on t├Ąiesti selge, et r├Ádud ei ole olemas olemasolu v├Ái kasutamise jaoks, samuti ei ole need m├Áeldud kasutamiseks kogu hoone jaoks v├Ái selle kasutamiseks: on ilmne, et r├Ádude ├╝hist funktsiooni ei ole; mida kasutatakse tavaliselt ainult p├Árandate v├Ái p├Árandaosade jaoks, millele nad p├Ą├Ąsevad.
Teisest k├╝ljest saab r├Ádusid ainult teatud faktilistes olukordades, mille m├Ą├Ąrab hoone arhitektuuriline konformatsioon, k├Ąsitleda samamoodi kui p├Árandaid, mis ka ├╝ksteise ├╝ksteisele kuuluvale omanikule kuuluvad omandi hulka (pealiskaudsed) mille kulud kannavad kumbki pool (tsiviilseadustiku artikkel 1125).

Ripartizione spese condominiali

Ausalt ├Âeldes on ulatusliku t├Álgenduse abil v├Áimalik kohaldada eespool nimetatud s├Ąttega kehtestatud distsipliini vastavalt art. 1125 r├Ádude mitteplaneeritud h├╝poteesile ainult siis, kui sama suhe on olemas.
See suhe seisneb aga funktsioonis, see t├Ąhendab, et r├Ádu - nagu lagi, v├Álv ja p├Árand - toimib samaaegselt ├╝lemise korruse toetuseks ja alumise korruse katmiseks. (Cass. 21. jaanuar 2000 n. 637).
See puudutab i r├Ádud nn s├╝vistatud.
Nagu nn r├Ádudeks see on ka siin juba pikka aega kinnitatud, et nad esindavad vastava kinnisvara├╝ksuse laiendamine kuulub ainult selle omanikule; ainult eesmise ja alumise osa katted ja dekoratiivsed elemendid peavad olema ├╝hised kaubad k├Áigile, kui nad sobivad hoone fassaadiga ja aitavad muuta selle esteetiliselt meeldivaks (vt l├Ápuks Cass. 23. september 2003 n. 14076) (Samuti Cass. 30. juuli 2004, n. 14576).
L├╝hidalt: ├╝ks suurem selgus see oleks olnud v├Ąga kasulik.

Halduri vahelise h├╝vitise jaotamine omaniku ja ├╝├╝rniku vahel

Punktis seadus ei ├╝tle midagi konkreetset ei tsiviilkoodeksis ega seaduses n. 392/78, mis art. 9 m├Ą├Ąratleb ├╝├╝rniku tasutavad maksud.
Kohtupraktika kohaselt on sageli praktika vastupidine, haldaja tasustamisega seotud kulud ja hoone kindlustuse peab alati maksma omanik p├Ąritolu ja alus ├╝histe osade domineerivatele ├Áigustele, esimeste jaoks, ning selle teostamiseks, et tagada viimaste jaoks domineerivate olukordade s├Ąilitamine (nii et Rooma kohus, 13. juuli 1992, vt ka Cass. 6088).
Ausalt ├Âeldes see on ainult korteri├╝histu kohta l├╝hidalttingimusel, et ├╝├╝rnik ei ole kinnisvara suhtes kohustatud, vaid ainult kinnisvara omaniku ees.

Kulude jaotus braga

Vastavalt esimesele orientatsioonile ├╝hisomandi eeldus, mis on s├Ątestatud art. Tsiviilkoodeksi nr 1117, n. 3, samuti vee ├Ąravoolus├╝steemi jaoks, toimib selle seadme osa suhtes, mis kogub korteritest tuleva vee, ning seega ka kasutusotstarbe ja kollektiivse naudingu, v├Ąlja arvatud torustikud ( kaasa arvatud liitmikud), mis asuvad korteri├╝histute mahalaadimise veerust v├Ąlja, eksklusiivse kinnisvara korteris (Cass. n. 19045/10).

Pagamento spese condominiali

Hiljem j├Áudis Riigikohus vastupidises suunas j├Ąreldusele, et vastavalt art. Koodeksi paragrahvi 1117 l├Áike 3 kohaselt laieneb ├╝ksikute korterelamute t├╝hjendustorude omandi├Áigus kuni nende ├╝hendamise punktini p├╝stiasendis vertikaalses veerus hoone iga korruse k├Árgusel. Sellest j├Ąreldub, et kondensaadina tuleks klassifitseerida kondensaadiosa, mis on osa korteri├╝histu hoone ├╝ksikute korruste tasandist ja ├╝ksikute korterite (braga) t├╝hjendamisest. kuna see on struktuurselt ├╝hendatud ├Ąravoolu vertikaalse sektsiooniga, millest see on oluline osa (Cass. 19. jaanuar 2012 n. 778).
L├Áppkokkuv├Áttes kulude jaotamise teema, v├Áis ehitusreformi seadus olla palju t├Áhusam.



Video: Suspense: The X-Ray Camera / Subway / Dream Song